Kõlarid on need helisüsteemi osad, mis muudavad juhtmeis liikuva helisignaali inimkõrvale kuuldavaks. Kahtlematult on kõlarid helisüsteemi kõige olulisemad osad, sest kõlarid ja eriti nende paigaldus mõjutavad lõpptulemust ehk seda, milline sound autos on, kõige rohkem. Kõlareid on olemas väga erinevaid nii suuruse, hinna, hääle, ribade arvu, takistuse kui muude omaduste või parameetrite poolest. Tulenevalt eeltoodust võib kõlareid grupeerida mitut moodi, näiteks: sagedusvahemiku ehk riba järgi (antud sagedused on toodud referentsiks, need numbrid võivad teatud piirides erineda, ent ülevaate saamiseks sobivad küll): tweeter 3 000-16 000Hz midrange 600-3 000Hz midbass 80-600Hz subwoofer 40-80Hz suuruse järgi (enamlevinud kõlarite suurused, 1"=2,5cm): tweetrid 0,75" / 1" midrange elemendid 2,5" / 3,5" midbassi elemendid 4" / 5,25" / 6,5" subwoofrid 8" / 10" / 12" / 15" / 18" On olemas ka teise suurusega kõlareid, näiteks ovaalid on tavaliselt suurusega 6x9" või 5x7", Focal aga valmistab näiteks 11" ja 13" subwoofreid jne; tüübi järgi: koaksiaalkõlarid ümmargused või ovaalsed 2-, 3- või 4-ribalised komponentkõlarid 2- või 3-ribalised üksikud elemendid subwoofrid Kui filmide vaatamiseks mõeldud üksik keskkõlar välja jätta, siis kõlaritest rääkides käib jutt alati kõlarite paarist ja see on ka loogiline, sest stereoheli ehk vasaku ja parema kanali esitamiseks on vaja kahte kõlarit: üks paigaldatakse autos kuulajast vasakule ja teine paremale poole. Erandiks on subwoofrid, mis esitavad niivõrd madalaid sagedusi, et inimene ei taju nende puhul kõlari asukohta ehk puudub stereoefekt ning seega ühest subwoofrist piisab täiesti. See sõltub väga mitmest tegurist, eelkõige sellest, palju on raha, milline on kuulamiskogemus ja süsteemi eesmärk, mis mõõdus kõlareid annab autosse paigaldada ehk kas ja kui palju on plaanis auto sisustust ümber ehitada kõlarite paigaldamiseks või kasutatakse olemasolevaid asukohti jne. Üks suurem põhimõtteline erinevus on komponent- ja koaksiaalkõlarite vahel: komponentkõlaritel on tweeter, filter ja midbassi element (3-ribaliste komponentkõlarite puhul ka midrange element) kõik eraldi, koaksiaalkõlaritel on need üksteise küljes, moodustades kompaktse kõlari. Koaksiaalkõlarid on samaväärsetest komponentkõlaritest lihtsamini paigaldatavad ja ka odavamad, ent samas on nende puhul heli seadistusvõimalused üsna piiratud - peamine erinevus tuleneb sellest, et komponentkõlarite puhul saab tweetrid paigaldada teistest elementidest eraldi ehk siis näiteks silmade kõrgusele A-piilaritesse, koaksiaalkõlarite puhul aga see võimalus puudub. Tweetrite asend ja suund autos on aga kõige olulisem faktor üldse, mis heli mõjutab - eelkõige see, kui kõrgel on helilava ning kus see lava asub, on peamiselt määratud just tweetrite asendiga. Tuleneb see suuresti sellest, et inimene tajub seda selgemalt helitekitaja asukohta, mida kõrgema helisagedusega on tegemist, kuulamise järgi on autos seepärast tweetrite asukohta kõige kergem ning subwoofri asukohta kõige raskem (kui mitte võimatu) määrata. Kõlarite puhul kehtib üldjuhul põhimõte nagu pea kõikide asjade puhul siin maailmas - mida kallimad, seda paremad. Samas on paremus kõlarite puhul üsna suhteline kui nende tekitatavast helist rääkida, see on paljuski maitse küsimus. Kallimate kõlarite puhul võib aga eeldada, et need on valmistatud parematest materjalidest ning insenerid on nende väljatöötamisel rohkem vaeva näinud, mis tähendab kõlarite paremat võimsustaluvust, pikemat eluiga, ühtlasemat sageduskarakteristikut, laiemat esitatavat sagedusriba, väiksemat moonutust jne. Tegelikult on nii, et kõlareid ostetakse kuulamise ehk kõrva järgi, mitte paberile kirjapandud parameetrite järgi. Vähemalt nii see peaks olema, asi selles, et ükski kirjapandud number ega graafik ei anna meile praktiliselt mingisugust infot selle kohta, mis häält see kõlar teeb, seda on võimalik ainult kõrvaga kuulata. Paraku pole see praktilises elus kahjuks võimalik, et saaks kõiki kõlareid enne ostmist kuulata, seega peab paratamatult otsima lisainfot mujalt, üheks abiliseks on kõlarite parameetrid. Iga kõlarit iseloomustab hulk parameetreid, mille järgi on üldplaanis võimalik öelda, milleks antud kõlar sobib. Aga siin peab kõlari kohta toodud andmetesse suhtuma ettevaatlikult, sest üsna tihti on need andmed kas taotluslikult või kogemata kirja pandud ebatäpsetena. Et siin vahet teha, selleks peab alaga kursis olema ning tootjate tausta teadma - firma nime järgi võib nii mõndagi eeldada andmete tõepärasuse kohta. Mida tundmatuma firma ning odavama kõlariga tegemist on, seda ebausaldusväärsemad andmed tavaliselt on. Loomulikult tuleb ka asjalikel tootjatel andmetesse teinekord vigu sisse, seega tasub kõlarite andmeid alati mõttega lugeda. Kõlareid iseloomustavad peamised parameetrid on: suurus (cm või tollid) võimsustaluvus (W RMS) takistus (oomi) mis tüüpi kõlaritega on tegu ja ribade arv esitatav sagedusriba ehk sagedusvahemik (piirkond Hz) filtrite olemasolu korral nende lõikesagedused (Hz) ja järgud (dB/Oct) Lisaks üldistele parameetritele on olemas nn Thiele-Small ehk T/S parameetrid, mis tootja on erinevate mõõtmiste teel kõlarite kohta saanud või arvutanud. T/S parameetrite põhjal võib alaga kursis olija kõlarite kohta nii mõndagi huvitavat välja lugeda ning kaudselt ka ette kujutada, mis häält antud kõlar erinevates lahendustes võiks teha. Aga nagu juba eelpool mainitud, siis ainuke adekvaatne heli hindaja on ikkagi ainult oma kõrv ja ei miski muu. Kõlarite puhul on äärmiselt oluline nende paigaldus ehk install, maailma tipptasemel öeldakse installi osatähtsus olevat isegi 80-90%. Kes helitehnika paigaldusega vähegi rohkem kokku on puutunud, jõuab peagi isegi samale järeldusele, et korraliku paigalduse tähtsust ei saa ülehinnata.