Caraudio on selline huvitav ala, kus tõsisema fänni eesmärk ehk hea süsteem ei saa tavaliselt kunagi valmis, vaid seda on vaja pidevalt muuta või täiustada. Tekib uusi ideid, tuleb uusi komponente müügile, mida proovida, auto võib vahetuda, on püüdlus senisest parema soundi poole - neid põhjuseid leiab mitmeid. Ka algajad soundihuvilised seisavad sama küsimuse ees - mida süsteemiga ette võtta, kust pihta hakata. Käesolev tekst üritab natuke selgust tuua sellesse, mida ja kuidas autosse valida. Juttu tuleb üldistest põhimõtetest, mingeid konkreetseid komponente tutvustama siin ei hakka.




Tavaliselt hakkab asi peale tehasesüsteemi väljavahetamisest. Tehasesüsteem koosneb tavaliselt makist ja 4-st kõlarist, 2 ees ja 2 taga. Võimendi on suhteliselt haruldane ja see on ainult kallimates süsteemides olemas.




Tehasemakkidel pole tavaliselt RCA väljundit, et tehasemakist heli võimendini saada, selleks peab ostma spetsiaalse konverteri (hind ca paarsada krooni), mis teeb hi-level signaalist (kõlarijuhtmes liikuv) low-level signaali (RCA juhtmes liikuv). Teine variant on tehasemakk välja vahetada nn aftermarket ehk tavalise maki vastu.




Tehasekõlarid on tavaliselt pigem kehvad kui head, neil on väike võimsustaluvus ning tavaliselt on need üsna odavad. Komponentkõlareid kohtab harva, tavaliselt on tegemist koaksiaalidega. Ees on tavaliselt väiksemad ümmargused koaksiaalid (10cm või 13cm), taga aknalaual on aga 6x9" ovaalid, esineb muidugi ka teisi mõõte.




Helisüsteemi paremaks muutmiseks on mitmeid võimalusi. Võib vahetada üksikuid komponente või parandada olemasolevate kõlarite paigaldust. Tavaline, mis tehakse, on see, et ostetakse võimalikult äge makk, millel on palju värvilisi tulukesi ning suurelt 4x50W kiri peal, eriti hea on, kui tegemist on mõne tuntud firma makiga nagu nt Pioneer, Kenwood, Alpine vms. Siis ostetakse kindlasti juurde subwoofer (võimalikult suur ning watte peab hästi palju kirjas olema) ning mingi võimendi sellele, millele on samuti palju watte peale kirjutatud. Ühendatakse need kiirelt juhtmetega ära ja ongi vinge süsteem olemas. Kõvemad mehed muidugi installivad lisaks ovaalid ka tagaaknalauale, et ikka kõrgeid ja osaliselt ka basse juurde saada.

Nagu juba kergest irooniast vast aru saada võib, ei ole selline lähenemine just mitte kõige mõistlikum teguviis, kui eesmärgiks on hea sound. Hea sound eeldab eelkõige, et kõik sagedused saaksid esitatud enam-vähem võrdselt, eelpool kirjeldatud süsteemis aga taob bass ägedalt ning ovaalide olemasolul on ka (küll mitte kõige parema heliga) kõrgeid ehk kuulda, ent kõik, mis sinna vahele jääb, on pea olematu. Enamus inimesi kahjuks sellega ka piirdub, neid muu ei huvitagi peale ägeda bassi. Selliseid autosid on ringi vuramas oi kui palju..

Kes tahab aga midagi enamat saavutada soundi osas, sel tasub edasi lugeda. Sest huvitavam osa siin alles algab - lõpmatu katsetamine ja süsteemi arendamine, et saavutada oma eesmärk - hea sound autos.




Enne süsteemi installi kallale asumist tuleb välja mõelda, mida saada tahetakse ja milleks, kõik see on tihedalt seotud ka eelarvega, millest sõltub, kui head süsteemi komponendid on võimalik osta ja kui palju on paigalduse jaoks võimalik raha kulutada.




Üks tõsisemaid vaidlusteemasid caraudios on tagakõlarite olemasolu vajalikkus. Inimesed jagunevad kaheks, ühed peavad tagakõlareid vajalikuks (et tagaistujad ka midagi kuuleksid ja et heli oleks "ruumiline"), teised aga ei pea neid vajalikuks. Puhas maitseküsimus tegelikult. Selge aga on see, et kes tahab tõelist stereoelamust autos saada ja kelle jaoks on oluline nt helilava juhist eespool, see jätab tagakõlarid sinna kus on nende õige koht, st poeriiulile. Asi nimelt selles, et juhist tahapoole paigaldatud kõlarid rikuvad helipilti ning -lava üsna korralikult ning muudavad seega hea soundi poole püüdlemise mõttetuks. Seepärast nt ei kasuta SQ (sound quality) ehk helikvaliteedi alal võistlejad kunagi tagakõlareid.
Edaspidi siin kodulehel leiduv jutt tagakõlareid suurt ei puuduta, kuna ise neid autos vajalikuks ei pea.




Kui eelarve on suht piiratud, siis võib juhtuda, et võimendeid süsteemi ei saagi planeerida, kuna need maksavad suhteliselt palju (alates ca 1000 eeku tk kasutatuna). Võimendid on kõige viimased komponendid, mis süsteemi ostetakse, kuna süsteem võib koosneda ka ainult makist ja kõlaritest. Viimasel juhul küll kannatab heli päris kõvasti, sest tänapäeva makid ei suuda kahjuks piisavalt võimendada mitte ühtegi kõlarit, põhjuseks makkide DIN standardile vastav suurus, mis seab makki sisseehitatud võimendi suurusele ette füüsilised piirid ja võimsus jääb seega paratamatult liiga väikseks (kuni ca 15W RMS kanali kohta).




Kuna eelarve on pea alati piiratud, siis on süsteemi vaja tihti arendada jupi kaupa, st ei ole lihtsalt võimalik osta kõiki juppe ühekorraga. Siin on vaja teha esimene põhimõtteline valik: kas kõigepealt osta subwoofer või uued esikõlarid. Tavaline on, et alustatakse subwoofrist ja võimendist sellele, on ju see bass ikka niivõrd oluline.. Ja teinekord juhtub, et sellega ka piirdutakse. Nii ongi autos süsteem, kus originaalesikõlarid on maki taga vaikselt kiuksumas ning pagasnikus tümistab odavapoolne subwoofer.

Muusika nautimise seisukohalt on aga palju mõttekam alustada hoopis esikõlarite väljavahetamisest ja neile võimendi ostmisest. Nii saavad originaalkõlarid, mis on reeglina suht kehvad, välja vahetatud ning võimendi olemasolul ka korralikult võimendatud, mis on oluliseks eelduseks hea soundi saavutamisele.




Esikõlarite vahetamisel on järgmiseks küsimuseks: millised kõlarid ette osta ja kuhu need installida? Siin on jällegi 2 põhimõtteliselt erinevat varianti.

(Jätkub...)