VW Bora install Siin lehel on 2001. a VW Bora install. Eesmärgiks on ehitada autosse üsna lihtne helisüsteem, mis meeldib enda kõrvale. Kõik tehtud tööd on toodud ajalises järjestuses. Esiuste install 10. jaanuar 2020 Helisüsteem selles autos koosnes vanast Alpine kassetimängijast ning 6-st kõlarist ehk esiustes 5,25" midid + peeglite kolmnurkades tweetrid ning tagaustes 5,25"(?) midid (neid pole lähemalt uurinud ja ei hakka kasutama ka). Esimese asjana sai juhiukse paneel eemaldatud, veetud uued kõlarijuhtmed ning paigaldatud 2-way filter. Tehase midbassi element sai lahti võetud, selleks tuleb 4 neeti läbi puurida. Uue midbassi elemendi, milleks on vanakooli DLS UR6, paigaldasin ukse külge kahe 21mm paksuse vineerrõnga abil. Esimene rõngas sai kinnitatud 4 poldiga uksepleki külge, teine rõngas selle külge liimitud ning mõlemad mustaks värvitud. Toitejuhtme ja võimendi paigaldus 16. jaanuar 2020 Toitejuhtme paigaldus sai tehtud tavapärane, must kaitsekõri jookseb eest aku juurest kuni pagasnikus oleva võimendini välja. Läbi tulemüüri sai toitejuhe viidud tulemüüris oleva augu kaudu, mis sinna tehase poolt on tehtud. Montaažilindist sai tehtud 2 kinnitust toitejuhtme jaoks õhufiltri korpuse külge. Võimendi rack sai tehtud 21mm paksusest vineerist, mustaks värvitud ning kinnitatud tagaaknalaua alla 2 poldi ja 4 kruviga. Võimendiks on vanakooli JBL GTQ400, millel on 4 kanalit (4x100W RMS) ning sillatuna annab esikõlaritele 2x250W RMS. Toitejuhtme plastkõri otsad sai kaetud termokahaneva rüüžiga. Kaitsmepesale sai kinnitus tehtud samuti montaažilindist, mis kinnitub aku miinusklemmi külge. Pigimati paigaldus 3. veebruar 2020 Uste pigimatiga katmiseks kasutasin SGM-i 2mm paksust pigimatti. Kuna tegu pole võistlusautoga, siis ei hakanud uksi väga põhjalikult pigimatiga katma ehk ukse sisemist plekki lahti ei võtnud - see oleks eeldanud ukseklaasi lahti võtmist ning tunduvalt mahukamat tööd. Katsin ukse sisemise pleki nii hästi kui sain 1 kihiga, milleks oli vaja päris palju väiksemaid tükke lõigata, kuna see plekk on paras kuumaastik ning erinevaid juhtmeid jm täis. Uksepolster sai sissepoole samuti 1 kihi pigimatti (ainult siledamad pinnad). Pigimati peale läks poroloon, millel liim tagaküljel juba olemas. Viimasena sai lisatud midbassi elemendi podi ümber pigimatist nö rõngas, mille vastu toetub uksepolster ning see tagab selle, et heli (ideaalis) ei jõua uksepolstri ja ukse sisemise pleki vahele. Tweetrite paigaldus 6. veebruar 2020 Nüüd selle paigalduse kõige põnevama osa juurde ehk tweetrite podide ehitus. Originaaltweetrid asuvad sel autol peegli kolmnurkades uste küljes. Uute tweetrite paigaldusel sai kaalutud ka A-piilarite varianti, ent see poleks kõrguse poolest suurt juurde andnud ning podide viimistlus (nii, et need viisakad välja näeks) oleks piilarite korral olnud parasjagu keerulisem. Plaanisin algselt podid katta riidega, mis oleks piilarite riidele võimalikult sarnane välimuselt. Tweetriteks on Morel MT-23. Kuna uus tweeter ei mahtunud originaali asemele, siis sai esimese asjana originaaltweeter oma plastkolmnurgast välja lõigatud ning uus tweeter ajutiselt suunamiseks montaažilindi abil ukse külge kinnitatud. 10mm vineerist sai tehtud prooviks nö pesa tweetrile ning vaatasin, kuidas selle disain jääb. Esimene versioon ei olnud kõige sobivam. Järgmine versioon sai tehtud lainepapist, mis on tunduvalt lihtsamini töödeldav materjal. See juba hakkas looma ning valmis sai tehtud 4mm vineerist nö esipaneelid podidele, millele sai sisse tehtud avad tweetritele. Paneelid läksid oma kohale koos tweetritega, nüüd sai asuda muusikat kuulama ning tweetritele õigeid suunamisnurki leidma. Paneelide suunamine oli suht lihtne, kuna montaažilindist kinnitus võimaldab paneeli igapidi suunata, ent samas hoiab seda piisavalt kindlalt oma asendis. Muusikat sai kuulatud päris mitu tundi ning erinevaid tweetrite nurki proovitud. Parima tulemuse (selle auto helisüsteem on pure passive ehk mingeid aegviiteid ja aktiivseid filtreid/ekvalaisereid ei kasuta) sain nii, et juhipoolne tweeter on suunatud ukse suhtes veidi rohkem risti (ehk kaassõitjapoolne tweeter vaatab veidi rohkem kuulaja poole) ning mõlemad tweetrid vaatavad veidi ülespoole. Boral on tweetrite kolmnurkade kinnitus lahendatud nii, et kolmnurga eemaldamiseks tuleb uksepolster eemaldada, mis on kehv lahendus soundi paigalduse mõttes. Uusi pode disainides pidin arvestama sellega, et uksepolstrit peab saama tõsta ca 2-3cm, et seda oleks võimalik ukse küljest eemaldada ilma podi lõhkumata. Seega tuli podide paneele alt ca 2cm jagu väiksemaks lõigata (seda pole piltidel näha). Paneelid sai superliimi ja paari vineerliistu abil jäigalt plastkolmnurkade külge fikseeritud. Podide ehitus - klaasriie 17. veebruar 2020 Kuna mul ei olnud tahtmist uksepolstreid hakata uuesti eemaldama, siis ei jäänud muud üle kui plastkolmnurgad ketaslõikuriga pooleks lõigata ning alumised osad jäid oma kohale (kinnituvad 1 kruvi ja 1 tüübliga uksepleki külge). Tagantjärgi tarkusena võib öelda, et kui peaks pode uuesti ehitama, siis teeks seda teistmoodi ja tunduvalt kergemini ehk peeglite plastkolmnurki ei pea tegelikult autost eemaldama, vaid need saab katta 1 kihi klaasriidega (teip alla muidugi, mis võimaldab klaasriide peale kuivamist autost välja võtta) ning selle külge saab juba ehitada podi. Mina sain autost välja võtta sellised huvitava kujuga detailid. Et podi vormima hakata, selleks katsin detaili veniva riidega, mille kinnituseks sai kasutatud superliimi. Esimesena sai riidega kaetud vineerist nö esipaneel. Riide ostsin kangapoest suvalise, valisin sellise, mis kõige paremini venib, samas see on küllaltki paks riie ning selle miinuseks on, et superliimiga liimides pidin liimi kasutama enamasti 2-3 korda, et riie kinni jääks. Tagantjärgi tarkusena tasub teinekord osta vähe õhem riie, sest ideaalis peaks piisama ühekordsest liimikihist, see hoiab kokku nii liimi kui eriti aega (iga kiht peab kuivama mingi aja). Kui esipaneeli külge oli riie lõpuks kinni jäänud, siis oli aeg riie paraja jõuga venitada külgede peale pingule ning liimida see podi teiste äärte külge. Nii saab anda podile selle kuju üldplaanis, mida hiljem saab pahtliga mingil määral korrigeerida. Kuna podid olid küllaltki keerulise kujuga, siis ei õnnestunud üleliigse riide ära lõikamine nö jätkukohtades kõige paremini ning mõnda kohta jäid riidesse avad sisse. Et podidele jäikust lisada enne vaiguga töötlemist, sai lisatud mõned vineerliistudest kinnitused. Riide kõik ääred said liimitud ja üleliigne riie ära lõigatud. Podid on piltidel veidi ebasümmeetrilised, nii see peabki olema, kuna tweetrite suunamisnurgad on natuke erinevad ja sellest tulenevalt on ka podid erineva kujuga. Podide külgedel olev riie sai kaetud vaiguga ning lastud sel kuivada. Vaiku saab pindadele kanda hariliku pintsliga, minul oli kasutusel 25mm laiune (saab suvalisest ehituspoest), suuremate pindade korral on vaja kasutada laiemat pintslit. Kui vaik on riide sees kuivanud, siis moodustab vaiguga immutatud riie piisavalt jäiga aluspinna, millele saab edasi ehitama hakata juba klaasriidest. Poolikut podi sai proovitud korra autos, kuidas jääb välimuselt. Mõned riide ebatasased kohad sai maha lihvitud. Ning käes oli klaasriide aeg. Vaiguna kasutasin epovaiku, mida tuleb kõvendiga segada vahekorras 1 osa kõvendit 2 osa vaiku. Vaigu ja kõvendi koguse mõõtmiseks kasutasin väikest läbipaistvat plastkorki (koguseid mõõtsin silma järgi ehk näiteks pool korgitäit kõvendit ja terve korgitäis vaiku, toimis väga hästi) ning segamisnõuna harilikku ühekordset plastist joogitopsi, millel lõikasin ülevalt ca pool maha. Valmissegatud vaik on kasutatav ca 10 minuti jooksul. Enne klaasriidega detaili katmist on vajalik klaasriide tükid sobivas suuruses ja koguses (varuga!) valmis lõigata, muidu ei kujuta eriti ette selle töö mõistlikku tegemist. Klaasriide tükid tuleb ükshaaval aluspinnale panna ning seejärel vaiguse pintsliga neid ettevaatlikult tupsutada ehk vajutada pintsli otsaga klaasriide tükk aluspinna külge kinni väikeste sammude haaval. Maalimisliigutused pintsliga klaasriide ja vaigu puhul ei tööta. Esimene kuivanud kiht klaasriiet nägi välja selline (heledad laigud klaasriide all on õhk, neid laike ei tohiks tegelikult tekkida, kui aluspind on sile ja klaasriie on korrektselt peale kantud, aga nii väikeste detailide puhul pole sellest hullu). Podid said kergelt lihvitud ning neid autosse proovitud, vaikselt hakkas juba ilmet võtma. Esipaneelidelt sai riie eemaldatud. Klaasriide lihvimise tulemusel tuli 1 plastäär osaliselt lahti, õnneks polnud see probleem, sest klaasriiet oli vaja podidele hiljem veel lisada, et pooleks lõigatud plastkolmnurgad jälle ühte tükki saada. Podide esipaneelide külge sai liimitud plastrõngad, et anda podidele lõplik kuju ning nii jäävad tweetrid rohkem nö uputatud kujul. Podide ehitus - pahteldamine 21. veebruar 2020 Järgmine samm oli podide pahteldamine, ehituspoest sai selleks toodud kõige väiksema saadaoleva nõuga jämepahtlit, mis oli mõeldud sisetingimustes kasutamiseks puidu jaoks. Pahtli kandmiseks pindadele sobis väga hästi vana plastist kliendikaart (nagu pangakaart), pahtlit sai pandud kerge varuga - maha saab seda alati lihvida, aga juurde lisamine, uuesti lihvimine ja kuivamine võtab päris palju aega. Samuti polnud ma päris kindel, millise kujuga jäävad podid pärast esimest lihvimist ning kui kergelt see pahtel üldse lihvitav on (nõul oli küll kirjas, et on kergelt lihvitav). Podide ehitus - puzzle kokkupanek 22. veebruar 2020 Kuna enne podide ehitust tuli peeglite plastkolmnurgad pooleks lõigata, et nende ülemised osad autost kätte saada, siis nüüd oli paras aeg kolmnurgad jälle kokku tagasi panna. Selleks sai vanast jäätisepulgast lõigatud 2 väiksemat riba ning superliimi abil kolmnurga ülemine ja alumine pool üksteise külge ühendatud õige nurga all ja õige kaugusega. Oluline oli siinjuures täpselt taastada kolmnurga algne kuju, et seda oleks pärast võimalik ukse külge üldse tagasi panna - kolmnurgal on ukse külge kinnitused nii üleval kui all ja see käib üsna tihkelt vastu uksetihendit suletud ukse korral. Enne puitribade liimimist sai pinnad peenikese liivapaberiga karestatud. Podi all olev neljakandiline tühimik (mida tegelikult polnud algul vaja üldse kolmnurka lõigatagi - alguses oleks tulnud asjad korralikult läbi mõelda) sai kaetud klaasriidega. Nagu hiljem selgus, et toimi selline lahendus väga hästi, kuna see klaasriie jäi peale kuivamist pehme, nii et käega sai seda keskelt vabalt liigutada ca 1cm ulatuses. Kokku sain sinna panna 3 kihti klaasriiet (iga kiht kuivas ööpäeva), siis alles jäi see piisavalt jäik pahteldamiseks. Õigem oleks olnud kasutada tavapärast riie+vaik kombinatsiooni ning selle peale 1 kiht klaasriiet. Kui klaasriide osa oli lõplikult valmis, siis sai podid üleni ära pahteldada. Esimene lihvimine tõi päevavalgele mõned suuremad praod, eks see pahtlikiht oli liiga paks. Õnneks oli pahtel tõesti väga lihtsalt lihvitav, nagu pakend lubas. Lihvimine sai 100% tehtud taldlihvijaga. Podide kuju hakkas nüüd juba päris hästi välja joonistuma. Podide ehitus - peenpahtel 1. märts 2020 Peale jämepahtlit oli peenpahtli kord, ehituspoest sai toodud pahtel, mille pakend lubas jällegi väga kerget lihvitavust. See vastas täiesti tõele, pahtel oli isegi liiga kergelt lihvitav ja kippus jätma lihvimisel ebatasasusi ehk järgmine kord proovin nö keskmiselt lihvitavat peenpahtlit, nii peaks lihvimise tulemus olema kvaliteetsem. Mina sain pahteldada 1 korra asemel mitu korda, et saavutada enam-vähem tulemus (pinna tasasus). Kui pahteldamist ja lihvimist oli juba piisavalt tehtud, siis oli aeg atsetooniga pinnad puhastada (kuna lapp oli punast värvi, siis jäid ka pinnad kohati punakad - lapp andis värvi, mis ei olnud taotluslik). Atsetooniga töötlemine tõi praod ja ebatasasused veelgi paremini välja, niiet sai veel kord pahtliga toimetada. Teistkordne atsetooniga ületegemine jättis parasjagu parema tulemuse, niiet võis järgmise tööetapi juurde minna. Podide ehitus - värvimine 7. märts 2020 Ehkki podide pinnad ei olnud päris nii tasased kui oleks soovinud, oli kange tahtmine värvima asuda. Selleks sai ehituspoest toodud mattmusta sprayvärvi. Podid värskelt värvitud - tulemus oli üsna ebaühtlane. Peale kuivamist oli pilt juba tunduvalt parem, ent siiski ei saanud tulemusega rahule jääda. Selgelt tulid esile kohad, kus pahtlit oli puudu. Uuesti sai ette võetud pahteldamistöö peenpahtliga. Kui siiani olin pahtli lihvimiseks kasutanud ainult taldlihvijat ning vahepeal oli tekkinud mõte püüdagi podid saada piisavalt ilusaks ainult lihvija abil, siis nüüd sai ikkagi mindud käsitsi lihvimise teed - mõned podide nurgad ja ääred lihtsalt ei olnud lihvijaga hästi ligipääsetavad. Osad kohad tuli pahteldada veel ka teist korda (piltidel näha ebatasasused). Peale lihvimist oli jälle atsetooni kord. Prooviks sai ostetud läikivat musta sprayvärvi, ent sellega värvimise tulemus jäi päris ebaühtlane. Uste täiendav mürasummutus 24. märts 2020 Kuna uksepolstrid olid autost eemaldatud ning uksed vaatamata esialgsele mürasummutusele mängisid muusikaga siiski kuuldavalt kaasa, siis sai tehtud täiendavat mürasummutust. Midbassi elemendid sai korraks välja võetud ning pigimatti sai lisaks sisemistele ukseplekkidele natuke lisatud ka välimistele ukseplekkidele. Podid värvitud 24. märts 2020 Kuna läikiva värviga jäi podide välimus suht kole, siis sai need veelkord üle värvitud mati värviga. Nii jäi tulemus piisavalt hea, et võis podide kallal nokitsemise lõppenuks lugeda. Ilmselgelt annab samas lõpptulemust veel paremaks teha ehk ise päris rahul podide välimusega siiski ei ole. Kindlasti mängib siin oma rolli see, et pahteldatud sai värvi peale mitu korda ja see ei ole hea lahendus, kuna ebatasasused on varmad tekkima. Õige lahendus on pahtli ja lihvimisega pinnad kohe piisavalt viisakaks saada, et värvimisel pärast häbisse ei jääks ning värvikihti uuesti pahteldama ei peaks. Lõpptulemus 26. märts 2020 Podid ja uksepolstrid sai autosse paigaldatud ning võis muusikat nautima asuda. Tuleb tõdeda, et uksed mängivad muusikaga ikka natuke kaasa ehk mürasummutuse tegemine pole sugugi lihtne ega kiire töö - ustega tuleb müra kaotamiseks veel vaeva näha. Tweetrite podid jäid välimuselt ja kujult üllatavalt ok esimese korra kohta, podide mattmust värv läheb uste ja armatuurlauaga seamlessly kokku.